Kus asus Saaremaa müütiline Uus Sadam - Portus Novus?

Juba palju aastaid on kümned eesti mitmesuguste erialade paremad spetsialistid otsinud "Liivimaa Kroonikas" kirjeldatud 1215.a. saarlaste ja ristisõitjate vahelise merelahingu asukohta -- Uut Sadamat. "Liivimaa Kroonikas" -- Portus Novust. Sadama asukohaks on pakutud Saaremaa rannikut Sõrvesäärest Hiiumaani. On peetud juba lootusetuks selle leidmist, kuna aeg on maastikku tundmatuseni muutnud. On isegi kaheldud Läti Henriku kirjutise tõepärasuses.

Otsides Uut Sadamat - Portus Novust:

Vaade - kiviaed-kaikindlustusele

Nüüd siis loo algusest...
1990.a. suvel olin välitöödel Saaremaal. Dešifreerisin aerofotosid. Juhtus olema ilus ilm. Merelt puhus värske tuul. Jõudsin töökäigus Toomalõuka - Möldri - Lõmala teeristile. Teeristi ääres kasvavas noor männik, mille servas oli väike ligi 1m kõrgune astang, mida ääristas kiviaed. Nagu astangut kindlustades... Ei osanud sellise kummmalise "kiviaia" otstarbest midagi arvata...
Aastad läksid... 2004.a. suvel ilmus Saaremaa ajalehes Meie Maa A. Liivi artikkel Sõrve muistsest "sõjasadamast Portus Novusest". Mulle meenus aastaid tagasi nähtud kummaline "kiviaed". Midagi nagu hakkas end "kõrvade vahel" liigutama...

Otsisin raamatukogust "Liivimaa Kroonika" ja süvenesin lugema lõiku, kus Läti Henrik küllaltki üksikasjalikult kirjeldab Portus Novuse ümbrust. Käed hakkasid värisema -- kõik kirjeldatu ühtis minupoolt fotoplaanil dešifreerituga ! --- Kas tõesti olin üles leidnud Läti Henriku "Liivimaa Kroonikas" kirjeldatud Portus Novuse -- sadama, mille üles leidmisest veel vaid unistati ?

Arutlesin edasi. On teada, et Eestis on kõrgusvõrgu aluseks Kroonlinna 0 -reeper. See tähendab, normaalse veeseisu ajal 0 - horisontaal tähistab rannajoont.
Kordusnivellimistega on leitud, et maapind Eestis tõuseb loode-kagu suunas ca 3 mm aastas. Tollest ajast on möödunud u. 800 aastat. Seega 800x3=ca 2,4 m. Nii et praegune 2,5 m horisontaal oli tol ajal 0-horisontaal, st. tollane rannajoon. VõtsinTallinnas Maa-ameti arhiivist välja 1:10 000 reljeefplaani. Planšetil 2,5 m horisontaali jälgides joonistas see välja kunagise Toomalõuka lahe kaldad, lahe kitsa suu, puudutas kummalist "kiviaeda"-- kunagist sadama kaid. Horisontaalid näitasid ära ka lohu, mille kaudu ristisõitjail oma kergete kogedega merevee kõrgseisu ajal õnnestus saarlaste seatud lõksust põgeneda. Vastavalt "Liivimaa Kroonikas" kirjeldatule -- lahe mõlemal kaldal on põllumaad...
Nii siis -- juba lootusetuna näiv unistus -- leida üles koht, kus asus Saaremaa salapärane muinassadam ja toimus merelahing ristisõitjate kõrgete kogede ja saarlaste madalate viiking-laevade vahel oli leitud.
2015.a. möödub merelahingust 800 aastat ...



Otsides Uut Sadamat, tuleb arvestada, et merevee tase u. 800 a. tagasi oli Saaremaa rannas ca 2-3 m kõrgem.
Lähtudes Läti Henriku Kroonikas toodud andmeist, peab analüüsitav sadamakoht vastama järgmistele looduslikele näitajatele :

1. Laht peab olema enam-vähem põhja-lõuna suunaline,-- et lõunatuul saaks tuleparvi lükata kogede suunas.
2. Lahe mõlemal kaldal peab olema põlluks sobiv maa. -- Ristisõitjad hävitasid möökadega mõlemal kaldal vilja.
3. Lahesuu peab olema kitsas, -- et seda oleks võimalik sulgeda.
4. Peaks leiduma "lontsiku"(lohu) koht, -- mille kaudu saksa kogedel merevee kõrgseisu ajal oli võimalik saarlaste seatud lõksust põgeneda.
5. Laht peab olema kitsas, -- kogedel ei olnud võimalik tuleparvede eest ära manööverdada.
6. Lahe sügavus peaks olema vähemalt 2 m, et koged, mille süvis oli 1,5 m, saaksid lahes liikuda.
7. On olemas kivi-kindlustusega kallas-kai.
8. Järjepidevus. -- Maapinna tõustes on sadam viidud avamerele --- end.Lõmala kalasadam (alumisel pildil)
   
9. Liivimaa Kroonikast : -- Albert Sluc, tõenäoliselt saarlaste käest põgenenud ristisõitjast vang, organiseeris kaaslastega kogede põgenemise marest - meri -- (siin Toomalõuka laht) --kõrg-mereveega täitunud lohu kaudu mare magnumi - avamerele.
   Kõigile neile tingimustele vastab UUS SADAM -- Portus Novus end. Toomalõuka lahes!
   Kui analüüsitaval kohal kas või üks neist tingimustest puudub, siis võib tegemist olla küll muinas -sadamaga, kuid mitte Uue Sadamaga...
   
10. Sadama vahetus läheduses on Kalme põld kivivarega. Kas maaparanduse kivivare südamikuks on kalme, kuhu on maetud 1215.a.merelahingus hukkunud sõdalased?
11. Kunagise lahe põhja iseloomustab praegu M` muld -- vähelagunenud turbamuld.
    

1. Kalme põld maaparanduse kivivarega. Kas kivivare südamikuks on kalme?
2. Kaart internetist

AGA -- Kui oli Uus sadam , siis pidi olema ka Vana sadam !--KUS ?

Kes oli Läti Henriku informaatoriks Uue - Sadama sündmuste kirjapanemisel?

Mõistatuseks on olnud, kuidas oskas ta nii üksikasjalikult-detailselt kirjeldada saarlaste tuleparvede ehitamist-süütamist. Süütasid loomarasvaga ? -- Sellise pisiasjaga saab kursis olla vaid tuleparve ehitaja... Pole mõeldav, et kroonik ise oleks saarlaste tuleparvede ehitamisest osa võtnud...Küsimus on --- kes siis ehitamist-süütamist kirjeldas ?
Kroonikast loeme --" Lõpuks võtsid saarlased kaheksa (ristisõitjat) neist kinni... viisid vangi," kes olid tulnud oma kogedega tormivarju, kuid hakkasid kaldal möökadega hävitama saarlaste vilja.
Võimalik, et saarlased panid vangid ka appi tuleparvi ehitama. Valvata polnud neid eriti vaja, sest põgeneda polnud neil kuhugi. Sisuliselt olid vangid ka nende kaaslased kogedel. Arvata võib, et vangistatute hulgas oli ka Albert Sluc, laevnik (nauta noster), kellest sai kogede põgenemise organiseerija. Kail tuleparvede ehitamisest osavõtnuna nägi ta tõenäoliselt ka kai kõrval lohku, mis tormiga tõusnud merevee kõrgseisu ajal oli veega täitunud. Ja mis osutus küllalt sügavaks, et selle kaudu õnnestus ristisõitjail oma kergete kogedega saarlaste lõksust põgeneda avamerele.
Uue Sadama merelahingust osavõtnuna oskas ta kroonikule täpselt kirjeldada merelahingu käiku ja ka jutustada "saksa täpsusega" tuleparvede ehitamisest ja süütamisest.

Kas muinas-saarlased elasid jõukalt?

Sakslastest-ristisõitjate kogede süütamiseks Toomalõuka lahel ehitasid saarlased tuleparved. Kroonikast loeme"...kolm määratusuurt puudest ehitatud tuld... kõrgem kõigist kogedest..." --- Järelikult, et süüdata tuleparvi põlema nii, et leek tõuseks "kogedest kõrgemale", pidi loomarasva varem juba olema varutud suuremal hulgal. Milleks varuti loomarasva nii palju? Kas varuti seda müügiks või oli see "stradeegiline vahend", mida kasutati vaenlase puitkindlustuste süütamiseks ? Kas saarlased sõitsid sõjaretkele --- rasvapütid kaasas ? Ajalugu vaikib...
Et niipalju rasva varuda, pidi olema palju loomi ! -- Sellest omakorda võib järeldada, et muinas -saarlased pidid elama kaunis jõukalt ?
Kuna saarlased olid "meretagused", siis on võimalik, et nad pääsesid nii mõnestki röövretkest, mille ohvriks langesid mandri-eestlased. Ja kes teap`, saarlastel oli suur laevastik, võib olla käisid ka ise vahel " pahapeal"!
Ja nii oma jõukust suurendades...

Saarlased -- sakslastele viljamüügi konkurendid?

Kas ei kasutanud ristisõitjad juhust, tulnud sadamasse tormivarju, et hävitada möökadega oma teravilja-müügi konkurentide vilja? Saarlaste suitsurehes kuivatatud-rabatud vili oli kvaliteetne ja hästi säiliv.

Miks muutis tuul Toomalõuka lahel kolm korda suunda?

Lõuna-põhja suunalise tuule asemel hakkas puhuma idatuul ja lükkas tuleparved kogedest mööda.--- Kroonikast loeme "...Ja esimene tuli, mis lõõmas kõrgemalt kui teised... tugev lõunatuul lükkas seda ägedalt tõugates meie peale... Edasi ..." äkki pööras lõunatuul idatuuleks... ja viis tule meist eemale."--- Tuul muutis suunda saarlaste tuleparvede ristisõitjate kogedele suunamise ajal kolm korda... Kas saab see olla juhus ? Vaevalt. Kas ei olnud tegemist kohaliku "briisiga"? ---Tuleparvede tulelõõm lahel tekitas tugeva kuumaõhu tõusu ja õhuvool idapoolselt kaldalt tekitas "idatuule", mis lükkas tuleparved lõuna-põhja liikumise suunast kõrvale... Ristisõitjate koged pääsesid põlema süttimisest.

Millest tuleneb nimi Toomalõuka?

ÕS-st loeme -- lõugas = väike laht, sopp, käär. Toomas -- võimalik, et oli kunagine muistne külavanem, kellele lõugas kuulus ? Laheäärsed majapidamised moodustasid Toomalõuka küla. Tegelikult oli kunagine Toomalõuka laht rannajärv, mis oli kitsa "kaelaga" merega ühenduses. Ajajooksul maapinna tõustes sai madalast lahest allikalise toitega liigniiske rohumaa, kust voolas merre väike oja. Allikalisest surveveest praegu annab tunnistust ka arteesiakaev suvila õues "sadama kail".

Arteesiakaev kail (praegu suvila õu.)

Mõtteid Uus-Sadama kaist.

Kai pikkus on ca 200 - 250 m. Kaid piirab-toetab kiviaiana näiv kai kindlustus. Tahtmatult tekib küsimus, kuidas muinas-saarlased kaid ehitasid, kui oli ju Toomalõuka laht tol ajal vett täis ? -- On mõte, kas ei ehitanud nad kaid nii nagu praegu rõngas-salv kaevu ?--- Rõnga alt kaabitakse muld ära ja rõngas langeb oma raskusega alla... Võimalik, et kaiehitajad ladusid kiviaia-kaikindlustuse kalda äärde vette ja siis hakkasid "kiviaeda" alt õõnestama. Väljakaevatud pinnas visati "kiviaia" taha kaile. Et kaldakindlustus oli laotud vette, siis kindlasti vesi lihtsustas pinnase eemaldamist selle alt. Kaevati seni, kuni oli kai ääres saavutatud soovitud sügavus ja "kiviaed" vajunud oma kohale -- kindlustamaks kai serva.
Sellise oletatava kai ehitusviisi tõestuseks oleks, et kindlustus ei ole korrapärane müüritus, vaid just "kiviaed". Kai serva peal on kohati märgata kuhjatusi nagu kraavi kaevamiselgi. ---Täpsemad teadmised kai ehitusest annaksid geoloogilised-arheologilised kaevamised.
Kuna osa ühtsest kiviaiast on kõrgemal maapinnal, siis tekib küsimus, --- kas vaba muinas -Saaremaa suurehitus -- Uus Sadam -- on pooleli jäänud? Kas ei katkestanud sadama lõpliku väljaehitamise saarlaste ebaõnn 1215.a. merelahingus ?
Lahing, mis algselt näitas saarlaste head organiseerimisoskust.--- Kõigepealt suleti kiiresti sadamasuu. Ristisõitjad oma 9 kogega, kus oli ka 2 piiskoppi, jäid lõksu. Kutsuti appi kaugemalt naabreid. Kroonik kirjutab :" Ja neid oli palju tuhandeid, kes niihästi ratsa kui jala olid kogu Eestimaalt kokku tulnud, ja röövlaevu oli umbes kakssada." Võimalik, et krooniku informaator siin veidi liialdab, et enam näidata enda kangelaslikkust... Kuid vaieldamatult olid saarlsed tublid organiseerijad. Ootamatuseks saarlastele oli tormi põhjustatud merevee kõrge tõus, mille abil ristisõitjatel õnnestus Toomalõuka lahe lõksust pääseda avamerele.

Lahingus avamerel juhtus ühe saarlaste laevaga õnnetus. Kokkupõrkes teise laevaga see purunes ja läks põhja koos meestega. Ristisõitjate lõksust pääsemine ja ühe oma laeva hukkumine oli saarlastele raskeks moraalseks löögiks, mis otsustas ka merelahingu saatuse.
Tihti on nii, et lahingus hukkuvad kõige julgemad, kõige ettevõtlikumad...Kas hukkunute hulgas ei olnud ka Uue Sadama ehituse organiseerijad? Ehitus seiskus, ajajooksul maapinna tõustes sadam jäi kuivale ja ununes... Ununes pikapeale rahva mälust 800 aastaks...

Miks purunes merelahingus kokkupõrkes saarlaste laev?

Tõenäoliselt oli põhjuseks rauapuudus saarlastel. Raual oli hindamatu väärtus. Laeva ehitamisel nähtavasti ei jätkunud küllaldasel määral naelu nõuetekohaselt laeva plangutuse kinnitamiseks.
Rauamaagirikas on Rootsi. Saarlased olid rootslastega kaubavahetuses. Ojamaalt toodi käiasid, luiske. Kas ei toonud nad Rootsist rauamaaki ja õppisid maagist raua sulatamist ? Sigtunas olla olnud saarlastel oma kaubaladu. Vast toodi sealt ka rauda ja rauamaaki ? 1187.a. Sigtuna põletati...

Kes hävitasid 1187.a. Sigtuna linna?

On levinud arvamus, et Sigtuna põletajad-hävitajad olid saarlased... Teada on, et Sigtuna oli saarlaste kaubapartner, kus neil oli isegi oma kaubaladu. Seepärast, miks pidid saarlased, tavaliselt aeglased ja tasakaalukad, maha põletama oma ärikaaslaste linna ? Pole nagu loogiline. --- Mis sai saarlaste oma "kaubakontorist"? Küllap linna hävimisega katkes ka kaubavahetus. Kui saarlased varem Sigtunast said rauda, eks siis raua-kaubanduse katkemine avaldas otsest mõju saarlaste laevaehitusele. Ei jätkunud naelu. Tagajärg -- saarlaste laeva purunemine merelahingus.
Kaheksakümnendate aastate algul käisin ekskursioonil Novgorodis. Sai külastatud ka muuseumi. Kuna olin varem kuulnud "kumu", et Sigtuna linna väravad on Novgorodis, küsisin giidilt, kas need väravad on Novgorodis ja kas neid saab näha ? -- Nooruke giidi-neiu vastas, et ruum, kus väravad asuvad, on remondis ja neid praegu näha ei saa. -- Seega ta ei eitanud väravate olemasolu...Kuidas sattusid Sigtuna linna väravad Novgorodi ? Ajalugu vaikib...

Kas maa sees on veel midagi säilinud "puitehitistest"- paatidest, millistega saarlased sulgesid sadamasuu?

Kroonik kirjutab...Ja mõned neist, tuues kohale puuehitisi ja vanu venesid, lasksid need põhja ja täitsid kividega...sulgesid sissepääsu sadamasse.
Praegu on tollasest sadamasuust läbi ehitatud maantee. Aga kes teab, vast on maa sees veel midagi säilinud sellest, millega tol ajal sadamasuu suleti?

Kas muinas-Saaremaa oli Suur mereriik?

Mõnikord muigamisi mainitakse --- "suur mereriik Saaremaa"... Suur-väike...Kõik on suhteline. Oleneb millega-kellega võrrelda ! Suur osa saarlastest on rannarahvas, kelle põhiliseks leivakõrvaseks on kala... Küllap see oli ka Toomalõuka lahe äärsetel elanikel. Merel käimiseks on vajalik paat, või mingi muu ujuvvahend. On loomulik, et kalalastiga merelt tulija püüab oma paadiga kodule võimalikult lähedale sõita, et vähendada jalakäimise vaeva...Paadi randumiseks ja kuivajalaga maale minekuks jatkus lautrikividest.
Tahtmatult tekkib küsimus --- milleks oli vaja rajada PORTUS NOVUSE -- Uue Sadama kai ? "Projekteeritud" kiviaia-kai pikkuseks on ca 250 m. Tundub, et sellest on valmis ehitatud ja tõenäoliselt kasutuses olnud umbes kakskolmandikku. Järelikult oli saarlastel laevastik, millele see oli vajalik. Mereajaloo spetsialistid väidavad, et tol ajal Läänemere -äärsed maad-riigid ei tundnud kaid. Laevad sõitsid ninaga kaldasse. Kui ajaloolastel on õigus, siis kaiehitus on saarlaste prioriteet !
Kui palju oli saarlastel kaugsõidu laevu ? Arvatakse, et saarlaste viiking-laeva meeskond koosnes umbes 20 mehest, kes vajadusel olid ka aerutajad. Seda teades, võime ligilähedaselt välja arvutada ka laeva pikkuse. Kui teaksime, kuidas nad kai ääres paiknesid -- kas külje või ninaga, võiksime välja arvutada, kui palju laevu kai äärde mahtus. Aga küllap paiknesid nii ninaga kui ka küljega. Seega me täpset asetsust ei tea.
Nii jääb ka laevade täpne hulk kahjuks välja rehkendamata.--- Liivimaa Kroonika informaator väidab, et 1215 a. merelahingus osales ligi kakssada laeva. Eks paljud olid kutse peale mujalt kokku tulnud. Küllap oli see arv ka teadlikult suurendatud, et näidata oma "kangelaslikkust" saarlaste lõksust põgenemisel. Võib arvata, et enamik kokku tulnud saarlaste laevu olid lihtsalt uudishimulikud kohalolijad, ega osalenud aktiivselt merelahingus. Saarlaste madalatel viiking-laevadel oli raske võidelda kõrgete ristisõitjate kogedega.

Mõtteid saarlaste laevaehitusest...

Iga töö tegemiseks on vaja töövahendeid - tööriistu...Tööriist peab olema tugev ja vastupidav ning vastavalt tehtavale tööle -- otstarbekas. Vastupidavad tööriistad tehakse rauast. Saaremaal enamtuntud rauatöötlemise koht oli TUIU, kus sulatati-töödeldi soorauamaaki. Kui soomaagist oli õnnestunud mingi rauakänkar välja "sussitada," siis selle edasiseks töötlemiseks oli vaja vasarat. Raudvasarat. Kiviga rauda ei töötle...Jälle kerkis tuntud küsimus: kumb oli enne -- kana-muna ; muna-kana ? Vasar-rauakamakas; rauakamakas-vasar? --- Võib arvata, et algselt saadi "kana" -- st. vasar rauamaagi- ja kivisöerikkalt naabrilt Rootsist. Küllap naabrilt õpiti ka rauatöötlemise tehnoloogiat. Raua sepistamise oskus on vajalik ka puulaeva ehitamisel.
Vaieldamatult oli laevaehitus väga töömahuks ettevõtmine. Pealegi kui saag oli veel tundmatu. Puudus tehnoloogia sae ja saehammaste teritamiseks vajaliku viili valmistamiseks. Laevaehitusel pidi saagi asendama kirves. Saarlasate laevameeskonnaks oletatakse olevat olnud ca 20 meest. Arvata võib, et nad olid ise ka oma laeva ehitajad. Võimalik, et kogemuste varal leiti see olevat kõige optimaalsem meeste arv nii töömahuka objekti nagu laev ehitamiseks. Suurema meeste arvu juures oleks pidanud tegema pikema laeva, et mehed hiljem laeva ära mahuks. Pika laeva puhul on probleem selle konstruktsiooni-kindlusega. Võimalik, et viimase ebakindlus oligi põhjuseks, miks saarlaste laev 1215. a. merelahingus laevade kokkupõrkes lagunes ? -- Kui laev valmis, oli vaja laevale purje ja taglastust. Küllap lina ja kanepi kasvatamist tunti. Kedervarrega kedrates saadi lõnga purje ja kõite valmistamiseks. Linasest lõngast oli vaja kududa purjeriie. Kudumiseks on vajalikud kangaspuud. Kangaspuude valmistamiseks on aga tarvis eriti kvaliteetseid tööriistu. Soapiide valmistamiseks vajalikku lõiketerasest nuga Tuiu "rauakamakast" vaevalt sai. -- Üks võimalus on, et kasutati põimimist. Lõimelõngad tõmmati raamile ja nende vahele põimiti kude. Viimane tihendati rehataolise "soaga". Purjeriide punumine oli kindlasti tüütu ja näpuosavust nõudev töö. Lühidalt -- naiste töö ! Kanga paanid õmmeldi kokku. Liitekohad tugevdati kanepist kõiega. Saadi nelinurkne riidetükk. Sellega on ka seletatav, miks saarlaste viiking-laevad olid lihtsa neljakandilise purjega.--- On veel võimalus, et mõni "ettevõtlikum" mees "ärastas" kuskilt naabrite juurest
omale kangast kududa oskava "import-pruudi", koos kangaspuudega ... Kes teap` !
Legend on, et mereröövlid sõitsid mustade purjedega. Võimalik, et ka saarlaste laevade purjed olid mustad. Seda praktilisel otstarbel. Purjed oli vaja muuta ilmastikukindlaks. Oli vaja, et purjed võimalikult kaua tuulele, päikesele, vihmale vastu peaksid. Üks võimalus oli, et purjede ilmastikule vastupidavamaks tegemiseks immutati need vedela puutõrvaga läbi. Tõrv on must. Sellest ka mereröövlite sünged mustad purjed ...Laevale oli vaja veel aerud, mast ja aerutajatele istepingid. Võimalik, et lauad nende valmistamiseks saadi puupaku lõhestamisel. Laeva ankruks sobis kõie otsa seotud kivi. Sellega oli laev põhimõtteliselt mereleminekuks valmis... Kuid enne oli vaja veel uue valminud laeva jaoks pikendada PORTUS NOVUSE kaid...

Uue Sadama sadamasuu.
Toomalõuka - Lõmala mnt. Vasakul kai (mets), keskel sadamasuu (võsa).


Muinas - Uue Sadama panoraam 2009.a.
1. Esiplaanil Toomalõuka-Lõmala mnt. 2. Paremal kai (männimets) 3. Keskel lohk, mille kaudu koged põgenesid avamerele 4. Vasakul põld, kus ristisõitjad mõõkadega hävitasid saarlaste vilja. 5. Tagaplaanil tollane Toomalõuka laht.

Kus asus Saaremaa muinas-VANA SADAM?

Läti Henrik nimetab "Liivimaa Kroonikas" saarlaste sadamat" PORTUS NOVUSEKS -- Uueks Sadamaks. Uue Sadama geograafilise paiknemise Saaremaa rannikul saab välja lugeda "Liivimaa Kroonikas" ristisõitjate ja saarlaste vahelise merelahingu käigu kirjelduse "ridade vahelt."--- Aga, kui on uus sadam, siis pidi olema enne seda ka Vana Sadam! Kus ? -- "Liivimaa Kroonikas" sellest juttu ei ole...
Kuuldavasti olla Rootsi kroonikas kirjas, et nende kuningas INGVAR langes arvatavasti Saaremaal 6.sajandil... ---- 2010a. leiti arheoloogilistel väljakaevamistel Salmel muinas-laev, milles oli ca 30 luukere. Ühel neist oli kuldkäepidemega möök. On loogiline, et igal "matsil" sellist mööka ei ole ! -- Radioaktiivse süsiniku meetodi määratlusel saadi leiu vanuseks 8. sajand ja leiti, et Ingvari langemisel ja Salme leiul ei ole midagi ühist ! (arh. J. Peets). --- Aga, kui suur on radioaktiivse süsiniku meetodil aja määramise + -- viga ? Mõningail andmeil + -- 300a.--- Kui see on õige, siis on küsimus lahendatud. Võib julgelt oletada, et kuldkäepidemega mööga omanikuks oli INGVAR... Et Salme ründajad olid rootslased, selle tõestuseks on ka see, et laevast leitud luud on skandinaavialikult pikad. -- Nüüd kuuldavasti pidid Salme leiu vastu huvi tundma ka rootslased... --- Kui langenuid on ca 30, siis haavatuid on tavaliselt 3-4 korda rohkem... Kui suur oli siis ründajate arv ? --- Saarlased lõid nad põgenema ! -- Selle tõestuseks on, et nad oma langenud kuninga maha jätsid...Maha jäi ka üks laev. Nähtavasti ei jätkunud enam laevajuhtijaid ! On loogiline, et saarlased matsid langenud rootslased nende oma laeva, sest kuhu nad pididki langenud matma, kui sel ajal ei olnud veel korralikku raudlabidatki ? -- Oma häbiväärse põgenemise vabanduseks levitasid nad kodus jutustust, et kuningas maeti kolmekordsesse kirstu : vaskne, hõbedane ja kuldne.
Et nii suurt hulka röövijaid pögenema lüüa, pidi Salme-Sörve olema küllaltki suur asula, millel kindlasti oli oma sadam -- VANA SADAM ! Et praeguse Salme jõe suudmes oli kunagi sadam, seda arvas ka rahvavalgustaja A.W.Hupel (1737-1819). Tõsi, tema arvas, et seal asus Uus Sadam ! --- Koht oli sadamaks hea -- lääne tormide eest kaitstud ja Salme väina kaudu Läänemerega ühenduses. Võib olla käisid sealsed mehed ka ise vahel rootslasi "kimbutamas" --- sellest ka vaprad mehed rootslastest- röövijate põgenema löömisel ... -- Vast olidki "Läänemere isandad"? Kroonika järgi olla Ingvari poeg käinud tasumisretkel ja naasnud rikkaliku saagiga. Võimalik, et hävitas Salme täielikult... Ajajooksul, maapinna tõustes, kui Salme väin ei olnud enam laevatav, ehitati uus sadam PORTUS NOVUS Toomalõuka lahte. Koht oli ka sadamaks väga hea. Sisuliselt rannajärv, mis oli kitsa suu kaudu avamerega ühenduses...