Kas muinas-Saaremaa oli Suur mereriik?

Mõnikord muigamisi mainitakse --- "suur mereriik Saaremaa"... Suur-väike...Kõik on suhteline. Oleneb millega-kellega võrrelda ! Suur osa saarlastest on rannarahvas, kelle põhiliseks leivakõrvaseks on kala... Küllap see oli ka Toomalõuka lahe äärsetel elanikel. Merel käimiseks on vajalik paat, või mingi muu ujuvvahend. On loomulik, et kalalastiga merelt tulija püüab oma paadiga kodule võimalikult lähedale sõita, et vähendada jalakäimise vaeva...Paadi randumiseks ja kuivajalaga maale minekuks jatkus lautrikividest.
Tahtmatult tekkib küsimus --- milleks oli vaja rajada PORTUS NOVUSE -- Uue Sadama kai ? "Projekteeritud" kiviaia-kai pikkuseks on ca 250 m. Tundub, et sellest on valmis ehitatud ja tõenäoliselt kasutuses olnud umbes kakskolmandikku. Järelikult oli saarlastel laevastik, millele see oli vajalik. Mereajaloo spetsialistid väidavad, et tol ajal Läänemere -äärsed maad-riigid ei tundnud kaid. Laevad sõitsid ninaga kaldasse. Kui ajaloolastel on õigus, siis kaiehitus on saarlaste prioriteet !
Kui palju oli saarlastel kaugsõidu laevu ? Arvatakse, et saarlaste viiking-laeva meeskond koosnes umbes 20 mehest, kes vajadusel olid ka aerutajad. Seda teades, võime ligilähedaselt välja arvutada ka laeva pikkuse. Kui teaksime, kuidas nad kai ääres paiknesid -- kas külje või ninaga, võiksime välja arvutada, kui palju laevu kai äärde mahtus. Aga küllap paiknesid nii ninaga kui ka küljega. Seega me täpset asetsust ei tea.
Nii jääb ka laevade täpne hulk kahjuks välja rehkendamata.--- Liivimaa Kroonika informaator väidab, et 1215 a. merelahingus osales ligi kakssada laeva. Eks paljud olid kutse peale mujalt kokku tulnud. Küllap oli see arv ka teadlikult suurendatud, et näidata oma "kangelaslikkust" saarlaste lõksust põgenemisel. Võib arvata, et enamik kokku tulnud saarlaste laevu olid lihtsalt uudishimulikud kohalolijad, ega osalenud aktiivselt merelahingus. Saarlaste madalatel viiking-laevadel oli raske võidelda kõrgete ristisõitjate kogedega.